CBD annab lootust igas vanuses inimesele

Teadlased on õppinud inimest tundma paremini kui kunagi varem. Ja mida rohkem on uuritud meie aju, keha ja närvisüsteemi, seda enam on tulnud ümber kirjutada vanu tõekspidamisi.

Kui mõelda viimaste aastakümnete teadusavastustele, kipuvad esimesena meelde tulema tehisintellekt, kosmos või uued tehnoloogiad. Aga samal ajal on toimunud üks vaiksem, ent sama põnev muutus.

Teadlased on õppinud inimest tundma paremini kui kunagi varem. Ja mida rohkem on uuritud meie aju, keha ja närvisüsteemi, seda enam on tulnud ümber kirjutada vanu tõekspidamisi. Kunagi arvati, et täiskasvanud aju enam eriti ei muutu, täna teame, et muutub küll. Kunagi usuti, et vanemas eas pole mõtet uusi oskusi õppida, täna teame, et on. Ja neid “tegelikult…” hetki on veel.

Need on avastused, mis panevad ka meid Zen Native’is rõõmustama.

Selgub, et aju ei küsi vanust

Veel mõnikümmend aastat tagasi arvati, et kui aju on kord välja kujunenud, siis suuremad muutused enam võimalikud ei ole. Täna räägitakse hoopis neuroplastilisusest – aju võimest luua uusi ühendusi kogu elu jooksul. See tähendab, et õppimine, harjutamine ja uued kogemused muudavad meie aju ka 50-, 60-, 70- ja 80-aastaselt.

Kui oled kunagi mõelnud: “Eks ma olen juba selline, nagu olen,” siis teadus ütleb midagi üsna lootustandvat. Muutumine on võimalik kogu elu.

Kui magad, ei ole su aju “välja lülitatud”

Vahel tundub, et uni on lihtsalt paus kiire päeva lõpus. Tegelikult toimub just siis suur osa taastumisest.

Une ajal töötleb aju päeva jooksul kogunenud infot, kinnistab mälestusi, aitab närvisüsteemil taastuda ning teeb sõna otseses mõttes “suurpuhastust”.

Pole ime, et pärast head und näib maailm sageli natuke selgem.

Jalutuskäik võib olla parem mõttekaaslane kui kirjutuslaud

Kas oled märganud, et mõni hea mõte tuleb hoopis metsarajal või koeraga jalutades? See ei ole juhus.

Liikumine aitab ajul luua uusi seoseid ning toetab loovat mõtlemist. Vahel ei sünni lahendused siis, kui kõige rohkem pingutame, vaid tulevad siis, kui anname endale veidi ruumi.

Naer teeb enamat kui lihtsalt tuju heaks

Naermine tundub nii loomulik, et selle mõju on lihtne alahinnata. Ometi näitavad uuringud, et südamest naermine aitab vähendada stressihormoonide taset, vabastab heaoluga seotud aineid ning lõõgastab kogu organismi.

Pole vist juhus, et pärast head naeru tunduvad ka mured korraks veidi väiksemad.

Inimesed hoiavad inimesi rohkem, kui arvasime

Teadus kinnitab seda, mida paljud meist on elus juba ise kogenud. Toetavad suhted mõjutavad meie vaimset ja füüsilist heaolu rohkem, kui veel mõni aeg tagasi arvati.

Vahel piisab ühest telefonikõnest, ühest pikemast vestlusest, või lihtsalt teadmisest, et keegi on olemas.

Pole ime, et metsas hakkab kergem

Kui inimesed ütlevad, et loodus rahustab, ei ole see ainult ilus mõte.

Looduses viibimine aitab vähendada stressi, toetab närvisüsteemi ning annab ajule võimaluse pidevast infomürast puhata.

Liikumine teeb head ka ajule

Pikka aega räägiti liikumisest positiivsest mõjust kehale ja südamele. Täna teame, et sama tänulik on ka aju.

Regulaarne liikumine toetab mälu, parandab meeleolu ning aitab luua uusi närviühendusi.

Iga samm loeb ja keha peab selle üle arvet.

Meie kehas töötab süsteem, millest õpitakse alles praegu päriselt aru saama

Endokannabinoidsüsteem võib kõlada keeruliselt. Tegelikult on tegemist ühe keha loomuliku regulatsioonisüsteemiga, mis aitab hoida tasakaalu une, meeleolu, stressireaktsioonide, valu tajumise ja paljude teiste oluliste protsesside juures.

Ka CBD toetab organismi enda regulatsioonisüsteeme ning aitab endokannabinoidsüsteemil oma tööd teha. Just seetõttu kasutatakse CBD-d kõige sagedamini siis, kui soovitakse toetada rahulikumat närvisüsteemi, kvaliteetsemat und või organismi üldist tasakaalu.

Kõige suurem muutus sünnib väikestest harjumustest

Me ei pea oma elu ühe päevaga ümber pöörama. Meie keha hindab hoopis järjepidevust. Piisavalt und. Natuke liikumist. Aega looduses. Naeru. Lähedasi inimesi. Rahulikke hetki. Just nednest hetkedest kujuneb tasapisi välja meie enesetunne.

 

Kõige ilusam avastus

Kui neid teadmisi koos vaadata, hakkab silma üks ühine joon. Teadus ei räägi meile enam ainult sellest, kuidas haigusi ravida. Üha rohkem räägib ta sellest, kui hämmastavalt hästi on inimese keha loodud kohanema, õppima ja taastuma.

Meis on palju rohkem võimekust, kui veel mõni aasta tagasi arvati. Vahel on hea seda endale meelde tuletada.

Jaga seda lugu sõbraga